Kuivõrd selle aasta talv oli peaaegu olematu ja veebruar täiesti ebatavaliselt soe, siis võimaldaski see alustada jäljehooajaga sedavõrd vara, nagu 20. veebruaril. Eelnevatel aastatel olen küll teinud pea alati kas detsembris või jaanuaris mingi jäljetsükli 3-4 jälge, et saada koerale talve sisse nö. pidepunkt, kuid hooaega pole küll kunagi nii vara saanud alustada. Hooaja algus tähendab minu jaoks ikkagi ennekõike seda, et saab hakata stabiilselt ja  regulaarselt jälge treenima. Sel hooajal sobib see mulle väga hästi, kuivõrd möödunud aastal hooaega lõpetades arvasin, et kevadel pühendun ennekõike IPO 1 peale ning teen selle võrra rohkem tööd kaitse ja kuulekusega ning ei pungesta mingeid 2-3 tunnisi jälgi põllul istuda. Kuna aga koera kaitsetreeningud pole edenenud päris plaanipäraselt, siis avanes kevadesse ikkagi võimalus FH d proovida.  Varajane kevad võimaldabki laduda alla väga tugev FH põhi ning ikkagi jääb IPO ks hooajal aega küllaga.

Esimene jälg Tüübiga oli mõnevõrra üllatav. Ma eeldasin, et tulles pikalt talvepausilt ta kindlasti on natuke liiast energiline ja mitte piisavalt täpne. Tegin  4 nurga ja 5 sirgega ca. 250 sammuse jälje. Vanust oli ca. pool tundi. Maa oli külmunud ja kulu ka selline üsna külmunud ilmega. Sooja oli 2-3 kraadi. Neljanda sirge paigutasin üle sellise tee, kus autod on rohu sisse raja sõitnud. Kuivõrd värskelt seal sõidetud pole, siis see “tee” ei ole mingi suur takistus, kuid kindlasti annab väikese vahelduse maastikus.  Üllatus seisneski selles, et minnes koeraga stardipunktist liikuma tegi koer kohe algusest peale väga head tööd. Ta oli keskendunud, stabiilne ja sihikindel. Ma ei oleks mitte kuidagi sellist käitumist eeldanud. See oli muidugi hästi positiivne avastus, et koer suudab peale pikemat pausi selliselt ajada. Üldpildis on Tüüp selline koer, et ta on terav ja kergelt plahvatav ning seega ei ole üldse palju vaja, et töö ei näeks normaalne välja.  Väga olulist rolli mängib seega häälestus. See, et ta suutis aga hooaja esimese jälje nii rahulikult alustada oli tõeliselt positiivne üllatus. See näitab, et ta vähemalt jäljel suudab iseseisvamalt leida vajaliku töömeeleolu. Eks selel ette on saanud päris palju tööd ka teha ning arusaadavalt on koer nö. tervik ehk rumal oleks mõelda, et kuulekuses ja kaitses kergelt plahvatav koer oleks nagu jäljel hoopis keegi teine. Pigem kinnitab see senise töö õiget suunda, et koerale on saanud piisavalt hästi selgeks teha, et vaid ühes stiilis töö viib edasi ning ta peab ise selle meeleolu leidma.

Olles koera suhtes aus, alustasin selliselt, et hoidsin koera rihmast ja lasin tal poole rihma ulatuses jäljele liikuda. Kuivõrd koer töötas väga hästi ja tervik nägi välja täpselt selline, nagu näha tahaks, siis lasin esimeseks nurgaks rihma käest lahti. Tahtsin näha, kuivõrd koer suudab ise nurgale reageerida ning iseseisvalt lahendada.  Ta läks küll veidi nurgast üle, kuid naases väga hästi jäljele ja läks täiesti stabilises meeleolus uuele sirgele.  Ka kogu ülejäänud sirge sujus selliselt, et võin väga rahule jääda. Ka üle tee minek ei olnud probleem. Pigem tundus, et koera jaoks oli seal lihtsam, kuna see osa oli veidi märjem ja mudasem.  Muu osa põldu oli üle talve halliks läinud kulu külmunud maal. Vabandan video kvaliteedi pärast kuivõrd mul filmijat polnud, seisis kaamera statiivil ning lähtuvalt õhtusest ajast on ka üsna hämar.

Minu jaoks oli see jälg oma ülesehituselt ning raskuselt just selline paras arvestades Tüübi vanuse ja oskustega. Vaadates tema läbitöötamist jäin ka tagantjärgi planeerituga väga rahule.  Oleks ju võinud olla pikem või keerulisem või mis iganes, aga arvestades asjaolu et see on hooaja esimene jälg, pean ma tegelikult olulisemaks seda, et koer saaks sellest tervikliku ja positiivse kogemuse. Seda ta kindlasti ka sai.