Ilves on meie metsade saladuslik kass, kes armastab kõndida omapäi. Ilvese kohta öeldakse, et ta kõnnib igal õhtul erinevat rada ning samasse paika tuleb teinekord alles kahe nädala pärast. Ilves on uudishimulik loom, kes teinekord hakkab vaikselt inimesele metsas järgi kõndima, soovides näha kuhu metsa tulija läheb. Talvel ikka trehvab ilvese jälgi. Kevadel võib tema kräunumist kuulata, kuid reaalselt looduses kokku saada ilvesega on üsnagi ulme laadi vedamine.
Minule rullus selline vedamine lahti 2021 aasta sügisel, mil tegin selle foto ja ka kõik teised allpool näidatavad fotod. See kokkusaamine oli sedavõrd eriline, et praegugi sellele tagasi mõeldes, hakkab süda kiiremini lööma. Ka antud fotot hinnati sedavõrd eriliseks, et ta võitis 2021 aasta Eesti suurima loodusfoto konkursi  “Parima käituva looma” kategoorias.
Järgnevalt rullin siia kõik toimunu lahti, et ka lugejad/vaatajad sellest imelisest hetkest rohkem osa saaksid.

Ootamatult paistsid rohu seest kõrvad

Seljataga oli kahepäevane fotoreis Saaremaale, mis oli toonud palju ägedaid elamusi ning veel rohkem põnevaid pilte. Mõtted olid omadega juba kodus ning peas mõlkus õhtune soe saun. Ühel hetkel silmasin eemal põllul miskit. Silm haaras selle miski vaid hetkega ning ajus tekkis kohe tõrge. Mis seal eemal on?
Jäin varitsema ning pilk hakkas terasemalt otsima. Ühel hetkel jäid silma kellegi kõrvad. Ja siis need kõrvad kerkisid ja nähtavale ilmus terve pea – ilvese pea.

Mida ta seal luurab? Kas ta nägi mind ja viskus sügavale rohu sisse või luurab kedagi?

Mängu astub kajakas

Otsisin silmadega kedagi, keda ilves võiks jahtida. Ja siis näitas ilves mulle oma pilguga kätte selle, keda ta seal luuras. Ta keeras pead ja mina pöörasin tema järgi ning nägin ca 30 meetrit kaugemal kajakat, kes seal toidupoolist otsis. Kajakas toksis maast toitu otsida ja liikus vaikselt ilvesele lähemale. Ühel hetkel oli ta juba sedavõrd palju lähemal, et mahtusid koos fotole ka ära.

Kajakas kõndis lähemale ja ilves tõmbas pea sügavamale rohu sisse. Kajakas toksis vasakult ja vaatas paremale ja liikus oma teed edasi. Ilvesest oli aru saada, et ta tegelikult oli ka mind märganud, sest kohati olid ta silmad otse minule suunatud. Kuid eks ta kogemus ju otsustas, et mina olen kaugel ja õhtusöök on nina all.

Ilves jahtis lindu, nagu suur kass

Jaht oli väga sarnane kodukassi hiilimisega. Ühel hetkel jõudis kajakas sügavama rohu sisse ning ilves tegi kiire liikumise edasi. Minnes hästi madalalt, kiiresti ja hääletult.

Liikus just täpselt õige maa. Mitte liiga ahnelt, et lindu ära ehmatada, aga samas piisavalt, et saada veidi lähemale.

Ja jälle oli ilves rohus ja kohe kui lind tema poole vaatas, kadus ta kuni kõrvatuttideni rohu sisse.. Lind vaatas ringi, ei kahtlustanud midagi ja jätkas oma liikumist.

Lind keeras jäle selja ning kõik kordus. Ilves tegi taas kiire liikumise edasi, hoides hästi madalale ja liikudes täiesti hääletult. Ilves oli täiesti pinges. Seda pinget oli õhus täiesti tunda. Mina olin veel rohkem pinges, sest sain just kaasa elada millegile täiesti uskumatule. Kui ma esimese pildi ära kõpsasin oli päike juba natuke aega tagasi loojunud. See hiilimise pinge venitas sekundeid minutiteks ja minutid tõmbasid valgust aina vähemaks. Pilvine sügispäev oli juba niigi hämar olnud ning päikseloojangu järgselt kadus valgus meeletu kiirusega. Paar korda käis peast läbi mõte, et ei tea, kas valgus üldse võimaldab kõik lõpuni fotole saada.
Jällegi keeras kajakas selja ja taas liikus ilves lähemale.

Nüüd oli ilves juba väga lähedal

Eemalt vaadates tundus, et nüüd on ilves sellisel kaugusel linnust, et vaja on vaid tugevat hüpet ja kiirendust ning lind ongi käes.

Kuid ilves teadis väga hästi, et kui ta rändab hetkel kui kajakas on tema suunas näoga, on risk suur, et lind ära lendab. Ja siis …..
Kaugenes lind järsku kiiresti suunal, kus ilves enam ründama ei ulatunud. Ma ikka peaaegu kuulsin seda ohet, mis ilvese peast läbi käis. Vahepeal pillikeelena helisevaks tõmmatud pinge laabus ja ilves vaatas veidi vabanenult ringi. Tundus, et sinna see õhtusöök siis nüüd läkski. Lind oli kaugenenud ca 15 meetri peale.
Aga siis ootamatult lind pööras ja otsustas tagasi minna. Lähenes maast sööki noppides kohati kiremini, siis jälle aeglasemalt. Lähenes, lähenes. Ilves tõmbas jälle maadligi ja pingesse.

Järgnes ilvese välkkiire sööst

Ühel hetkel oli lind jube üsnagi ilvese ees, kuid siiski veel näoga ilvese suunas. Oli tunne, nagu eristaks neid vast 3-4 meetrit. Aga ilves ei rünnanud. Kajakas vaatas ilvesele otse otsa, kuid ei näinud teda. Internetis on ridamisi pilte sellest, millisena tiiger teiste loomade jaoks välja paistab. Linnud ja loomad ei näe värve samamoodi, nagu meie, mistõttu tiiger ei ole rohu sees saakloomadele mitte oranzikalt silma hüppav, vaid pigem just rohu sisse maskeeruv. Tõenäoliselt on ilvesega sama lugu. Ei ole muud võimalust, miks kajakas nii lähedalt ilvest vaadates teda ei näinud. Kajakas keeras rahulikult selja ja …. järgnes sööst

Kajaks nägi seljatagant tulevat rünnakut ja põgenes hetkega lendu, kuid juba oli hilja.

Ilves haaras lindu täpselt sarnaselt, nagu kassid püüavad õhust lendavat sulge või lõngajuppi. Lükkas käpad laiali ja haaras.

Ja kajakas oligi käes. Ilves võttis kiirelt kajaka kontrolli alla ning õhtusöök oli käes.

Olles kajaka kätte saanud, lebas ilves hetke maas. Kontrollides ümbritsevat olukorda, ei kiirustanud ta kohe lahkuma. Oli vaja kindel olla, et keegi ei sega ega ründa ning siis sai saagiga metsa minna.

Ja läinud ta oligi. Esimesest kaadrist viimaseni oli ajalist vahet 13 minutit. Tundus, nagu oleks vaadanud terve pika pooleteise tunnise filmi. Käed värisesid ja mõte otsis reaalsusest pidepunkti. Midagi taolist polnud ma kunagi varem kogenud ja üsna reaalselt ei koge ka. Kokku tegin mitusada foto ning on mõlkunud peas, et äge oleks neid nö. time lapsina videoks kokku monteerida. Aga eks näis, kas kunagi äkki leiab selleks ka aega. Praegu aga nautige seda reportaazi ja pildirida, mille siia panin. Osad fotod pole kvaliteedilt just teabkui head, sest kõik toimus kiiresti ja fookus hüppas hämaras ilvese pealt paar korda minema. Samas aga soovisin panna kõik üles, et tekiks nö. ajarida, mis loob jahist tervikliku pildi.
Olen viimasel ajal kodulehele lisanud märkimisväärselt pilte ja lugusid. Näiteks kaljukotkast on pikem lugu koos piltide ja videoga lietav siit lingilt https://aivooblikas.com/kaamerasilma/roovlinnud/kaljukotkas/