Hiliskevadine kuni varasügisene öine tähistaevas on Linnutee pildistamiseks kõige parem aeg. Sel ajal on taevas vaadeldav Linnutee nö. parim osa. Edasi hakkab ta juba keerama ning tavisel pimedal ajal on pilt mõnevõrra teine.
Kindlasti on paljud näinud kauneid pilte Linnuteest ning kindlasti on paljudel käinud peast läbi mõte, et see ei saa olla päris foto, vaid see Linnutee on fotole peale joonistatud. Tõenäoliselt käib ka osadel seda fotot vaatavatel inimestel sama mõte peast läbi.
Tegelikult ei ole siia midagi joonistatud. Järgnevalt seletan natuke lahti, et kuidas selline Linnutee siis ikka fotole püüda.
Alustada tuleb sellest, et tähistaeva pildistamiseks tuleb leida paik, kus pole valgusreostust. Kui inimsilmaga vaadates tundub ka kuskil linna südames pimedal tänaval pime olevat, siis tegelikult on väga suur osa Eestist siiski kunstliku valgusega liiga üle valgustatud ja kui pildistada tähti, siis kumab see valgus kahjuks sisse.
Vaja on siis võimalikult pimedat paika ja parim, kui k akuud ei oleks. Ka kuu valgus on see, mis segama kipub.
MIna tegin antud pildi Canon 6D peegelkaameraga ning ees oli 14 mm objektiiv avaga 2,8, ISO oli 1250 ning säriaeg 25 sekundit. Olenevalt kasutadva objektiivi pikkusest tuleb vastu see nö. maksimaalne säri, mida kasutada saab ilma, et tähed jooni hakkaks joonistama.
Täiesti töötlemata foto arvutist nägi välja selline.
Sellisena näeb Linnuteed ka inimsilm. Erinevalt inimsilmas aga suudab fotoaparaat imeda endasse väga väga palju rohkem infot tänu oma tundlikule sensorile ja heale optikale.
Kui ma nüüd antud foto heledamaks keeran, et näha, mis kõik üldse fotole on jäänud, siis on foto selline:
Kui te nüüd seda fotot vaatate, siis siit on väga hästi näha Linnutee koos kõigi oma detailidega, nagu ta on ka selle valmis tehtud foto peal. Samuti on näha Linnutee erinevaid värve.
Probleem seisnen selles, et tegelikult tuleks veel väga palju rohkem infot sellest fotost välja, kui ma seda veel heledamaks keeraks. Ja nagu öeldud seda kõike tänu tundlikule sensorile. Kui ma aga fotot veel heledamaks keeran lähevad mingid osad liiga heledaks. Seega on vaja heledaid nö. tagasi keerata.

Ülalolevalt pildilt on näha, mida ma fototöötlusega tegin. Ma keerasin fotot heledamaks ja samaaegselt heledaid ja valgeid nö. tumedamaks, et pilt lihtsalt auklikuks ei muutuks. Natuke sättisin ka kollase ja sinise tasakaalu, et taevas oleks seda värvi, nagu me oleme harjunud seda nägema ning samamodi ka rohelise lilla tasakaalu . See foto näeb ju ikka juba väga sarnane välja sellega, is oli lõpptulemus.
Ehk siis antud fotot eristab algsest fotost vaid see, et ta on keeratud põhimõtteliselt heledamaks . Clarity, mida ma ka olen seal nihutanud muudab pilti teatud mõttes teravamaks. Seda ei soovitata eriti puutuda öövõtetel, kuna sellega tekivad tähtede ümber lihtsasti halod. Mina natuke ikka puutusin.
Antud fotost kuni lõpptulemuseni oli juba lühike tee. Muutsin osa fotot natuke kontrastsemaks ja osa fotot taas vähem kontrastseks. Osal fotost tõin veel rohkem sensoril olevaid detaile välja ja osal ei toonud. Ja nii see lõpptulemus tekkiski.
Muide, kui tahate teada, kuivõrd palju tähti tegelikult selel 25 sekundiga aparaadi sensorile jäi, siis vaadake seda alumist fotot:
Kas pole mitte muljetavaldav?