Peale nädalavahetuse teleesinemist on taas internetis löömas lained. Kõige rohkem on kritiseerijatel hambus see, et ma rääkisin terminitega karjasuhted, kodune kari ja karjajuht. Kasutatakse väiteid, et ma kasutan vanu termineid, et ma olen jäänud ajalukku kinni ja seetõttu on see rumal jutt, mida ma seal rääkisin. Et uute uuringute valguses ei saa, ega või rääkida karjajuhist, domineerimisest ja karjasuhetest. Kuna vaidlused terminite üle tekitavad tavalises koeraomanikus segadust, siis seletaks natuke lahti, milles on küsimus.

Karjas elavaid hunte on uuritud väga palju erinevate uurimisrühmade poolt. Siia võiks loetleda ette terve pika rea teadlasi, kelledest tuntuim nn. hundiuurija on David Mech . Algselt viidi läbi kõik nn. hundiuuringud nö. kinnisel territooriumil ehk siis vangistuses viibivate huntidega. See aga tekitas olukorra, kus ühes ja samas karjas olid koos hundid, kes olid sinna karja sattunud vangistuse tõttu. Nende uuringute valguses hakati rääkima karjasuhetest ning karjajuhtidest. Sellest on möödas juba kaugelt üle 10 aasta, kui tuldi välja uute hundiuuringutega. Tekkisid uued võimalused ja seoses nendega hakati uurima hundikarju vabas looduses, kus huntidel oli võimalik nö. alati karjaga liituda või karjast lahkuda. Ja mis selgus. Suurim avastus oli see, et senini levinud arusaam karjahierarhiast ja karjasuhetest lendas vastu taevast. Selgus asjaolu, et vabas looduses elav hundikari on nagu perekond. Seal on ema ja isa ning siis erinevas vanuses nende järeltulijad. Ehk siis selles karjas ei võidelda välja miskit karjahierarhiat stiilis, et alfa hunt on see, kes kõik endale allutab, vaid nö. karjas on kõige määravama arvamusega need ema ja isa. Hundiuuringutes oli see täiesti revolutsiooniline muutus eksisteerinud arusaamades.

Tuleks nüüd aga koduse koera juurde. Minul on kogu aeg suu muigele vedanud asjaolu, et koera käsitletakse kodus kas vanade või siis uute uuringute valguses. Miks muigele? Aga seepärast, et esiteks ei ole koer hunt. Selle üle on väga palju vaieldud ning tehtud erinevaid uuringuid, aga osad koerad justkui põlvneks hundist, teised aga hoopis teistest koerlastest jne. Kui nüüd aga oletada, et kõik koerad põlvnevad hundist, siis see nö eraldumine toimus ju juba 30 000 aastat tagasi ehk selle aja jooksul on toimunud väga palju inimese poolt juhitud aretust ja viidud läbi valikuid. Tänaseks on jõutud olukorda, kus koeral on huntidega käitumise osas teatavaid sarnasusi, aga on ka väga väga palju erisusi, milledest osad on väga suured. Kui võtta hundikutsikas koju ja kasvatada teda nagu koera, siis hundikutsikast ei saa kunagi koera, vaid ta jääb alati hundiks. Selles osas on tehtud väga mitmeid uuringuid, vägagi tugevate uurimisrühmade poolt. Kui nüüd on inimesi, kes ise neid uurimusi guugeldada ei viitsi, siis võin neid uurimusi ka linkida.

Teine nüanss on see, et kui me nüüd mõtleks, et  see kodune koer on hunt ja käitub nagu hunt ehk käib nö. uute või  vanade uuringute alla, siis siin on üks väga väga suur viga veel sees. Kas kutsikas, kes elab meie peres on uuringute valguses vangituses olev hunt või vabana elav hunt. Ükskõik, millisest otsast seda ka ei mõtleks, on ta ju pigem ikkagi nö. vangituses olev hunt ehk peaks pigem minema selle nö. vanema tõlgenduse alla.

Tegelikult pole aga olukord üldse mitte nii keeruline ja koeraomanikul on asjadest arusaamine palju lihtsam ehk võtame selle vana uuringu. Selles oli keegi huntidest see nn. alfa hunt, kes määras karja sees oleva järjekorra ja käitumise. Kui me võtame uue uuringu, siis vaatleme hundikarja nagu perekonda. Vaatame nüüd oma kodust peret. Kuidas on tavaliselt meie koduses peres suhted? Kas meie ütleme vanematena oma 14 aastasele tütrele, et sa ei tohi ööseks peole jääda vaid pead kell 11 kodus olema või ütleb see 14 aastane meile, et sa ei tohi täna firma suvepäevadele minna vaid muidu ma panen sind koduaresti?  Kas meie ütleme oma 10 aastasele pojale, et sa enne sõpradega mängima ei tohi minna kui oled oma matemaatika kodutöö ära teinud või ütleb 10 aastane meile, et mina pean tema kodutööd ära tegema. Tegelikult on selles nö. perekonnana funktsioneerivas hundikarjas ikkagi täpselt samasugused suhted, et keegi sööb esimesena ja keegi kehtestab reeglid. Vanas käistluses nimetati seda hunti alfa isaseks, uues käsitluses nö. „pereisaks“. 

Kui me võtame tänased uued tuuled koerte koolituse poolelt, siis räägitakse ressursside juhtimisest. Ehk siis soovides olla popp ja noortepärane tulesk kasutada sõna karjasuhted asemel ressursside juhtimise sõnapaari.  Ehk siis kui tahad oma koeralt saada soovitud käitumist, siis annad talle ressursse või võtad ära.  Kui me nüüd mõtleme selle peale, siis mis asi see on?  Tegelikult on ju see kes käsutab ressursse ja jagab seda teisele ju teatud mõttes vaadates alati nö. kõrgema positsioonil. Kui meil kodune koer hakkab käsutama ressursse ehk ei lase meid toidukausi juurde või takistab meie vaba liikumist kööki siis ju valitseb tema ressursse ja sellele põhinevalt jagab meile korraldusi.  Jällegi, et mis vahet on terminitel, kui sisu ju oma olemuselt on sama.

Kui ma ütlen inimesele, et sinu koer on sulle “pähe istunud” ning koduses karjas asub tema sinust eespool, siis pole ju tegelikult vahet, kas me räägime antud kontekstis karjast kui sellisest või perest. Sisu ju jääb samaks. Ehk siis ütleks, et väga väga rumal on halvustada teisi nende nö. terminite põhjal, kui sisu oma olemuselt on ju tegelikult sama. Miks mina kasutan rohkem termineid, nagu mina kasutan on see, et tavainimene saab neist lihtsamini aru. Kui ma ütleks tavalisele koeraomanikule, et sina peaksid olema ressursi jagaja, mitte su koer, siis suuremal osal koeraomanikest pea plahvataks. Teaduslikust aspektist vaadates võiks küll särada, et oo, ma kasutasin nii ägedaid termineid, aga mis sest kasu on, kui koeraomanik ei oska nendega midagi pihta hakata. Selleks ma ütlengi, et sina peaksi dolema kõrgemal kui sinu koer, mitte vastupidi.

Vaadates neid nö uusi peale tulevaid koerte koolitamise koolkondi häiribki tegelikult mind selle kõige juures asjaolu, et need kes häälekamalt sõna võtavad omavad üldjuhul üsna vähest praktilist kogemust ning samuti on puutunud kokku pigem samatüübilisemate koertega. Üldjuhul nad ei oska ka sisuliselt diskuteerida, sest neil ju puudki laiem kogemus, mille basil võiks üldse alustada tõsisemat sisulist diskussiooni ning selles kontekstis hakataksegi närima terminite teemal ja väitma, et sa oled rumal inimene ja vanasse kinni jäänud. Neil on tunne, et nemad tõusevad sel juhul lugeja/kuulaja silmis nagu kõrgemale positsioonile. Et kuna mul on 30 aastat kogemust ja olen töötanud sadade väga eri tõugu  ja tõuta koertega ning treenin regulaarselt iga nädal  10 – 20 tundi koeri, siis nemad oma 2 aastase kogemuse põhjal justkui tõusevad kõrgemale ja näivad targemad öeldes, et see tüüp on vanasse kinni jäänud ja ei arenda ennast üldse. Nagu ma olen ka varem öelnud, minu platsilt läbi käinud koertest ei ole ühtegi koera magama pandud.  Neid koeri, keda tegelikult peaks klassifitseerima haigeteks ja keda ei saa nö. korda on väga väga vähe. Probleemkoeri on aga väga palju rohkem. Üheks põhjuseks, miks neid on nii palju ongi see, et inimesed ei oska oma koduse koerga suhelda ning suhted arendatakse välja täiesti valedel alustel, mis tekitab konflikti ja sellelel baseeruvaid rünnakuid.  Üldjuhul on probleemkoera kujunemise taga just see, et koerale ei tehta kutsika vanuses selgeks piire ja suhete aluseid ning nii see probleem vaikselt küpseb nagu saiake ahjus. Ja siis kui koer jõuab teismelise ikka, siis see saiake plahvatab.

Lingin siinkohal ka oma eelnevatele artiklitele samas vallas, kus on sees ka mitmeid linke uuringutele.
http://sportkoer.blogspot.com/2013/02/huntidest-karjajuhist-ja-koera.html
http://sportkoer.blogspot.com/2014/11/taaskord-koerast-ja-kodustest.html

Huntidest lisaks siia nö. koerte teemasse sedavõrd juurde, et kuna liigun väga palju looduses tehes loodusfotosid, olen vaadanud päris palju huntidest tehtud dokumentaale. Neid on päris hariv vaadata ja mõlgutada peas mõtteid sarnasusest/mittesarnasusest koertega.
Ülal toodud foto huntidest on minu tehtud ja minu copyright ehk siis kui keegi tahab antud fotot kasutada, oleks kena küsida. Igaks juhuks mainin.