Tweet

Kuidagi kurb on tõdeda, et tänane ühiskond on nii lihtsalt manipuleeritavaks muuutunud.  Meenuvad vanad ajad, kus inimestel oli lähtuvalt elu ülesehitusest üsna lai kompetents ning stiilis oma silm on kuningas kujundati arvamus asjadest. Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus inimestel on mingitest eluvaldkondadest aina vähem kogemust, kuna nende elu on mudeldunud teatud mudelisse. Paraku selles olukorras nad kujundavad nendest osadest, kuhu nad ei satu, arvamuse meediast loetu põhjal. Näiteks, kui meedia kirjutaks nädalaid jutti, et punase jope kandmine on tervisele ohtlik, sest päiksekiired läbides punast värvi sisaldavat kangast muunduvad ja tekitavad terviseriske, siis arvestatv osa inimesi kujundab oma elu selllest infost lähtuvalt.

Mingil arusaamatul kombel on aastaid hoitud meedias üleval sellist narratiivi, et karu on ohtlik ja karu ründab inimest. Osad tahud lähtuvalt omadest huvidest kirjutavad seda järjekindlalt ja süsteemselt. See aga kujundab inimeste arvamuse. Aina suurem protsent Eesti inimestest pole kunagi käinud looduses. See on tõusev suund, et maksimaalselt minnakse kuhugi loodust meenutavasse parki või laudteele jalutama, aga päris nö. metsa ei minda.

Ma olen juba mõnda aega pannud tähele, et kui ma postitan sotsiaalmeediasse karu pildi, siis  leidub alati neid kommenteerijaid, kes kirjutavad stiilis:
– varsti hakkavad karud estis inimesi ründama kuna neid on nii palju
– varsti tulevad karud ka koduhoovis inimestele kallale
– sa siin praegu ppostitad karupildi ja ütled nunnu, aga ühel päeval sööb karu sinu ära

Need Onu Unolikud arvamused korduvad kogu aeg ja mitte vaid minu fotode juures vaid ka teiste fotode juures.

Eestis ei ole hunt ja karu väga pika ajaloo jooksul inimest kordagi rünnanud. On olnud rünnakuid jahi käigus kas jahikoera suunal või jahimehe suunas, kes karu haavas.

Mida ütleb statitsika karu rünnakute kohta

Kuna Eestis kipub statistikaga kehvasti olema, võtsin ette ja vaatasin, mis on statistika mujal maailmas. Vaatasin loomi, kes elavad meie metsades.

Vaatan muu maailma statistikat. Vahemikus 2000 – 2015  on maailmas toimunud 664 pruunkaru rünnakut inimese suunas (numbris sisalduvad ka grisli karu (kes on pruunkaru alamliik) rünnakud.
Aatate 2020 – 2022 vahemikus oli USA – s 6 grisli rünnakut, mis lõppesid inimese surmaga.

Võrdleks neid numbreid nüüd teiste numbritega.
Võtame metssea. Vahemikus 2000 – 2019 on dokumenteeritud 1532 metssea rünnakut inimeste suunas. Surma on saanud 172 inimest kokku 29 erinevast riigist. Keskmisel thukkub aastas 8,6 inimest.  Kusjuures 88% metssea rünnakutest , mis lõppesid inimese surmaga olid mitte jahi ajal toimunud. 86% rünnnakutest toimus päevavalguses.
Metssea rünnnakute tõttu hukkub mailmas näiteks ligi 3 korda rohkem inimesi, kui hairünnnakute tõttu.

Põder

Võtame järgmise metsaelaniku. Põder. Näiteks Alaskas vigastavad põdrad igal aastal 5-10 inimest ning see on oluliselt suuurem number, kui karudel. Pelgalt Alaskal hospitaliseeritakse 3-4 inimest igal aastal põdra rünnnaku tõttu. Erilisel ton välja toodud, et lisaks Alaskale on palju põdrarünnakuid ka Skandinaavias ning inimesed arvavad, et see number on oluliselt väiksem, kui ta tegelikkuses on.

Hunt

Võtame siia võrdlusesse nüüd ka hundi kõrvale.Aastate 2002 – 2020 vahemikus on maailma solnud 489 hundi rünnnakut. 26 iniimest on rünnnakutes surma saanud (riikidest Türgi 12, Iraan 6, India 4, Kanada 1, USA 1, Tadzikistan 1 , Kasastan 1).
Euroopas ja Põhja – Ameerikas on 18 aasta jooksul toimunud vaid 12 rünnnakut ning neist pelgalt 2 on surmavalt lõppenud.
Kui lugeda hundirünnnakute kohta, siis peamine põhjus rünnakute taga on marutaud. See ka seletab, miks Euroopas neid rünnnakuid pole. Muide võrdluseks tooks numbri, et marutaudi tõttu sureb aastas maailmas ca 59 000 inimest ja 95% juhtudest on koerte hammustustest tingitud.

Kui juba liikusime koerte juurde, siis 2023 aastal oli maailmas dokumenteeritud 96 surma koerarünnaku tõttu . Siia kõrvale võiks tuua koerarünnnakute statistika, mis on meeletu. Pelgaööt USA -s vajab igal aastal üle 370 000 inimese esmaabi koerarünnakute tõttu.
Sellegipoolest on enamuse inimeste silmis koer nunnu ja karu või hunt murdja.  Aga miks nii?

Aga seepärast, et ühiskonnas võtab suur hulk inimesi kogu aeg sõna, et koerad on nunnud ja pannakse ülesse nunnusid pilte koertest. 

Miks arvatakse, et karud ja hundid esimesel võimalusel murravad inimest?
Aga seepärast, et meedias kogu aeg räägib huvitatud osapool sellest, et hundid ja karud söövad varsti teid kõiki ära.

Ma olen metsas kohtunud kõigi meil metsas elavate metslooomadega. Väga lähedalt olen kohtunud huntide ja karudega, aga ka ilvesega.

Ma ütleks metsas liikumise kohta selliselt, et kõik metsas elavad loomad kardavad inimest. Pole mingit vahet, kas me räägime hundist, karust või metsseast. Kui ma fotograafiina tahan neist kellegist pilti saada, sisi pean olema mega ettevaatlik ja mul peab olema päris palju õnne. Kui liikuda metsas, sisi tasub olal  ettevaatlik kõikide lloomade suhtes. Kui on põder vasikaga, siis juhul kui satud temale liiga lähedale ja ta tunneb ennast ohustatuna, siis ta suure tõenäosusega ründab. Sama seis on ka metssea ja karuga. Siinkohal ütlekski, et ei tasu ronida metslooomale ligi, kui tal on pojad.

Mulle rääkis huvitava  loo üks tuttav, kes oli koeraga matkamas ning sattus alale, kus olid veised koos vasikatega. Veised tajusid koeras ohtu ja  ründasid inimest koos koeraga selliselt, et pääseti ainult tänu kraavile kuhu suudeti varjuda.

Looduses tuleb osata käitud ja looduses peab inimene arvestama teiste metsaelenike ja looduse seadustega. Kui ei oska, siis võib metsas viga saada nii paljudel erinevatel moodustel, et loetelu oleks väga pikk.

Kui nüüd tulla karu juurde tagasi, siis fakt on see, et karu sarnaselt teistele metsloomadele kardab inimest. Karu ei taha inimest rünnata ega murda ega ära süüa jne. See on meedia poolt tekitatud pilt, mille tekitamise taga on teatud huvigrupid. Aga sarnaselt teiste metsloomadega ei tasu minna karuga „mürama“

Kui käisin Poolas piiisonite juures, siis sealne giid rääkis mulle, et igal aastal saab turiste viga, sest nad lähevad loomadele pildi tegemiseks liiga lähedale, loom tunneb ennast ohtustatuna ja ründab. Nii see käibki.

Mõningaid fakte karudest

Kirjutaks siia mõningaid fakte karudest.

Eestis elab prunkaru.

Eestis elavad karud kardavad inimesi. See tähendab, et kui kohtuda karuga, siis ta põgeneb.

Pruunkarul on erinevaid alamliike, nagu näiteks Ameerikas elav grisli. Venemaa avarustes elavad pruunkarud võivad inimesi rünnata. See, et Eestis elavad karud inimesi ei ründa, sellel on mitmeid erinevaid põhjuseid ja tausta.

Karu näeb väga halvasti aga kuuleb ja haistab väga hästi.

Kui kohata metsas karu, siis on väga suur tõenäosus, et teie teda näete, aga tema teid mitte, sest ta näeb kehvasti.

Kui ka tuul on suunalt, et ta teid ei haista, siis ta võib teid ekslikult kellegiks teiseks pidada ning ei ole soovitav õnnega mängida.

Viimastel aastatel on sotsiaalmeedias näha päris palju pilte karudest. See võib tekitada tunde, et kui kohtud karuga, siis tasuks minna selfit tegema. Üldjuhul on need pildid tehtud teadlike inimeste poolt ja pildistatud pigem väga kaugelt kasutades korralikku fototehnikat.

Millal karu võib rünnata?

Kui karuema on koos poegadega, siis ta kaitseb neid. Ehk siis kui näete karuema poegadega, siis lahkuge olukorrast enne, kui olukord teil ei võimalda enam lahkuda.

Kui karu sööb kuskil midagi head ning ta ei märka teie lähenemist, siis ehmatades võib ta tunnetada konkurentsi ja ka rünnata. Kui üldiselt ehmatada karu või teha talle haiget, siis on ka rünnaku tõenäosus olemas.

Kui tahate likuda metsas ni, et pigem ei kohtuks karuga, siis tehke häält, rääkige juttu jne. Karu kuuleb hästi ja põgeneb teie eest enne , kui isegi suudate teda näha. Paljud inimesed isegi ei tea, et nad on metsas kohtunud karuga väga lähedalt, sest karu on teid kuulnud ja hääletult lahkunud. Karu liigub metsas pea hääletult.

Kui te arvate, et suudate karu eest ära joosta,siis arvestage, et ta jookseb üsna sama kiirelt, kui keskmist kasvu koerad. Nende eest te ju ei suuda ära joosta.

Siinkohal tasuks ka mainida, et kui lasete omakoera metsas lahtiselt jooksma, siis kui tema kohtub karu või hundiga, siis respekt inimese vastu, ei kandu üle respektiks koera vastu. Koer võib saada pahasti pihta. Kui kohtute karuga nii, et teil on koer rihma otsas kaasas siis on seis kahjuks teile kehvem, kui üksi karuga kohtudes. Koer võib oma haukumise ja käitumisega karu provotseerida päris korralikult.

Ehk siis olge metsas viiisakad ja kõik elavad rahus ja suudavad eksisteerida koos..