Habekotkas on nagu mägede vaim. Oma käitumiselt ja söömisharjumustelt on ta täiesti teistest röövlindudest erinev. Temaga kaasneb palju müüte ja legende ning osaliselt suudeti valede arusaamade tõttu ta peaaegu Euroopas väljasuremiseni küttida. Õnneks, aga suudetud ta sealt teispoolsusest tagasi tuua ning tänu sellele saame nautida seda imelist lindu ka tänapäeval.
Habekotkas on Euroopa üks haruldasemaid röövlinde. Neid elab Euroopas vaid 500 pesitseva paari ringis, mida on väga vähe. Ka kogu maailma number on vaid 1700 – 6700 isendit, mida on samuti väga vähe.
Habekotka ebatavalised käitumisharjumused
Habekotkas on tõeline mägede hiiglane oma kuni 285 cm tiibade siruulatuse, kuni 125 cm kehapikkusega ning 8 kg kaaluga. Ta on üks maailma suurimaid röövlinde. Kuuludes raisakotkaste (inglise keeles vultures) hulka erineb ta neist oluliselt. Nimelt pole tal paljast kaela, nagu kõigil teistel. Samuti on tal oluliselt pikem saba, mida on ka ülemisel pildil hästi näha.
Habekotka juures on eriline tema toitumisharjumused. Nimelt moodustavad tema menüüst 85-90% kondid. Ta suudab korraga alla neelata isegi lamba reieluu suuruse kondi. Kui see aga ei mahu, siis on ta võimeline selle pooleks hammustama. Suuremate kontidega kasutab ta aga meetodit, et lendab sellega kõrgele taevasse ja laseb siis kukkuda kivi peale. Kui kont selle peale puruneb, saab ta väikesemad tükid alla neelata. Kui aga ei purune, siis ta kordab käitumist seni, kuni kont on piisavalt tükkideks lõhutud.
Muide, kui tulla legendide juurde tagasi, siis selline vanakreeka filosoof nagu Aeschylus hukkus väidetavalt aastal 458 EMA (BC) , kuna talle kukkus taevast pähe kivi, mille lind oli visanud. Tagantjärgi on oletatud, et see oli habekotkas, kes ekslikult ta pead pidas kiviks ning soovis taevasse tõstetud konti purustada. Habekotkas suudab muideks taevasse kaasa viia kuni 4 kilose kondi. Kui nüüd kujutada seda sealt pähe kukkumas, siis see ongi üsna valus laks.
Teine huvitav käitumine habekotka juures on enda värvimine. Ta sulgede oranz värvus ei ole nö. loomulik. Nimelt on ta keha sulestik muidu beezikas valge. See oranz värvus tekib sinna värvimise tagajärjel. Need linnud otsivad sihipäraselt raudoksiidi ojasid ning käivad seal sees kümblemas. Oletatakse, et selle roll on nii enda kaunistamine kui ka võitlemine infektsioonidega. Sellega üritab lind võidelda võimaliku infektsiooniga, et oma pesa puhtana hoida.
Habekotkas on õnnetoov lind
Habekotkaga käib kaasas palju legende ja mütoloogiat. Keskajal nimetati seda lindu Euroopas legendaarseks fööniksis seoses tema punaste silmade ja erkoranzi sulestikuga. Iraanis, kus on ka üks tema peamisi elupaiku peetakse teda aga mütoloogiliselt linnuks, kelle nägemine tõi kaasa suure õnne. Tema nimeks oli Huma. Vanas Pärsias usuti et kui selle linnu vari mööda maad liikudes üle inimese libises, tabas teda erakordne õnn. Osmanite luules räägitakse temast kui kogu elu õhus püsivast linnust. Muide habekotka järgi on nime saanud isegi üks 750 meetrine asteroid 3988 Huma. Ja sellega sooviti tähistada kivi, mis on kogu aeg lendab ning mille nägemine toob õnne.
Habekotkas asustas varasemalt Euroopa enamusi mägiseid alasid ning ta elupiirkond ulatub kuni Tiibetini välja. Teda leidub ka Ida- Aafrikas ja Lõuna – Aafrikas. Euroopas on ta nö. ajalooliselt säilinud vaid Püreneedes , Kreetal ja Korsikal. Alpides on tehtud ära meeletu töö, et need uhked linnud sinna taasasustada. Pikk töö on vilja kandnud ning mägede hiiglasi võib seal tänapäeval kohata.
Euroopas käisid habekotkaga kaasas eksiarvamused. Arvati, et ta tapab kariloomi ja võtab küladest toiduks kaasa väikeseid lapsi. See oli peamine põhjus, miks neid uhkeid linde sihipäraselt tapeti. Uskumatult kõlab fakt, et aastal 1913 lasti maha viimane habekotkas Itaalia läänepoolsetes Alpides ning 1920 aasta kandis viimane Prantsuse Alpides. Sellest 1913 tapetud linnust on isegi foto, kus jahimehed temaga poseerivad. 1930 aastate alguseks oligi habekotkas Alpides välja surnud.
1980- date alguses elas kogu Euroopas kokku vaid 200 habekotkast. Selleks ajaks olid nad Alpidest olnud hävinud juba dekaadideks. Siis alustatigi meeletu tööga eesmärgiks habekotka taasasustada Alpid habekotkaga. Selleks kasutati ära suuresti loomaaedades elavaid lindusid. Osad nende lindude pojad võeti pesadest ning nendele baseeruvalt alustatigi siis seda suurt tööd. Põhjalikult uuriti läbi kogu protsess, et kus j akuidas ning lõpuks 1986 aastal alustati esimeste lindude loodusesse laskmisega Rauris Kruml orus. Sellest ajast peale on neid noorte lindude loodusesse laskmisi olnud mitmeid laineid ning see on aidanud habekotkad Alpidesse taasasustada. Aastal 1997 oli Alpides vabalt elavate habekotkastel esimesed järeltulijad.
Habekotkad saavad täiskasvanuks alles 5-7 aastaselt
Habekotkad saavad täiskasvanuks alles 5-7 aastaselt ning järglasi saavad alles 8-9 aastaselt. Habekotkad elavad looduses ca 20 – 22 aastaseks kui vangistuses on elanud isegi 45 aastaseks. Habekotkas muneb pessa tavaliselt 2 mune. Kuna munade vaheline aeg päris pikk, siis on vanem poeg tavaliselt oluliselt jõulisem, kui noorem. Nagu mõnedel teistelgi röövlindudel võimutseb vanem poeg pesas ja noorem hukkub.
Habekotkad hauvad munasid kordamööda ning toidavad ja hoolitsevad samuti poegade eest koos. Nad on oma piirkonna osas väga territoriaalsed ning ründavad nii sisse tungivaid liigikaaslasi, kui ka teisi lindusid. Habekotka territoorium, mida ta igapäevaselt valvab ja kontrollib on väga suur ulatudes ca 2 km2 .
Habekotkas on uudishimulik lind ning kui minna mägedesse matkama võib juhtuda, et see 3 meetrine hiiglane lendab matkajal väga lähedalt mööda. See tekitabki hõlpsalt tunde, et ta nagu ründaks.
Habekotkas on söögi otsimisel väga tark ja tähelepanelik. Ta ei otsi süüa mitte ainult pilguga, vaid jälgib ka teiste loomade ja lindude käitumist ning üritab selle järgi määratleda toidu asukohta. Muide konte võimaldab tal lahustada väga tugev maohape, mis edukalt kontidega hakkama saab.
Habekotka nimetatakse nö. vihmavarju liigiks, kelle kaitsmise kaastegurina saab kaitsta ka teisi liike. Ehk siis need pingutused, mis on suunatud habekotka kaitsmisele on aidanud ka kaitsta kotkaid ja kaljukitsi.
Lisa kommentaar