Foto on tehtud drooniga Valaste joa kohal. Kui ilmaolud satuvad soodsalt kokku, et puhub tugev põhjatuul, talvine külm hammustab ning juba on piisavalt vett, siis puhub tuul veeauru ülesse puude peale, mis kattuvad jääga. Tekib jääkuningriik.Foto ülemises servas näete juga… Jätka lugemist →
Kaks sõpra pikutasid paadisillal nautisid soojendavat päikest ning unistasid suvest.
Kui on olemas jää ja vesi ning helendavalt valge lumi ning sellele lisada päikesetõusu värvid, siis ongi kõik täiuslik.
Igal pool roomas valge udu, mis ühel hetkel sinakalt helendama hakkas. Samas ajal tõusid taustal kollakas- punakasse taevasse järsku rünkpilved. See sinine suitsuna ringi hõljuv udu ja tordina kerkivad sinakad pilved olid nagu trummipõrin, mis millegi erilise saabumist ennustas ja… Jätka lugemist →
Jällegi on koera rünnak ületanud uudisekünnise. Sedapuhku oli koer rihma otsas. Koer otsustas rünnata ning rihmast hoidev isik ei jaksanud takistada seda. Ei tahaks küll ennast korrata, aga see on just see, mille osas ma olen varem ka hoiatanud. Selliseid… Jätka lugemist →
Kuna kutsika koolituse teemad on alati iniemstele huvitavad olnud, sisi kopeerin siia kokku mitu erinevat kirjutist Sportkoera blogist teemal kutsika koolitus. Videotel on 9 nädalane malinoisi kutsikas, kelle omanikuga saab tihedat koostööd teha alates kutsika otsimisest ja valikust peale ning… Jätka lugemist →
Kui hommikul ilma peeglisse vaatamata uniselt otsustad ühe jalutuskäigu võtta, siis alati juhtub nii, et kohtad kedagi tuttavat, kes su sassis pead imestust täis silmadega vaatab.
Kuivõrd täna oli täiesti tuulevaikne ning üle jupi aja paistis päike taas siravalt taevas ning viimastel päevadel oli taas sadanud helevalget puhast, puudele kleepuvat lund, siis ma lihtsalt pidin täna minema Siniallikatele seda pilti tegema. Et oleks silmipimestavalt valge ja… Jätka lugemist →
Kui päike vaikselt puude taha laskuma hakkas ning oma lahkumise mälestuseks taeva punaseks värvis jäid kaks vaatlejat, kes ammu olid unistanud päikest näha, hardunult talle järgi vaatama, lootuses et ka järgmine päev toob päikest ja värve.
Viskasin kõhuli, et koopa lõpus olevat rohelust pildistada. Ühtäkki kostus kerget krõbinat. Alguses oli krõbin justkui paremal küljel, siis jälle krõbises vasakul. Ühel hetkel tundus, et see krõbin seostub justkui mingite hallide karvaste elukatega, kes justkui minu poole liiguvad. Ühel… Jätka lugemist →
Alati, kui saabub õhtu ning pimedas taevas süttivad ükshaaval tähed, ilmub ta sinna, lükkab pea kuklasse ning naudib vaikselt nohisedes hingates lummavat vaadet. Kuna selgeid öid on vähe, siis üritab ta endasse imeda kõik need minutid, mille jooksul vaatemängu pakutakse,… Jätka lugemist →
Kas te mäletate veel rohelisi trolle Disney multikast Frozen. Ma sattusin ühel hilisõhtul peale nende kogunemisele. Oli tõeliselt nauditav ja kaunis õhtu ning seetõttu ka selline kogunemine igati loogiline.
Kui istuda tõeliselt vaikselt rannas päeval, mil tumedad tigedad pilved lendavad kerge sahinaga üle pea suunates puurivaid pilke allapoole. Ühel hetkel muutub kõik ümbritsev vaikseks ja salapäraseks ning siis hakkab veepind kergelt virvendama ning suutes vaikselt edasi istuda on võimalik… Jätka lugemist →
Teinekord on looduses selliseid hetki, et teed foto, lähed koju ja avad selle arvutis ning siis vaadates seda tunned külma lõhna. Tunned seda imelist lõhna, mis loob talve ja tekitab valgust.
Vahest on nii, et kõnnid omades mõtetes ja ruttad igapäeva kiirust joosta ning siis järsku miski äratab sind sellest ülesse ja paneb ringi vaatama ning siis sa märkadki, et sul on võimalus korraks heita pilk romantilisse armastusfilmi, mis kuskil seal… Jätka lugemist →
Päike hiilis udust välja hästi vaikselt ja ettevaatlikult lootes näha vee kohal hõljuvat maagiat ning lahkuvaid ööhelisid. Ta suutis ennast nii vaikselt välja nihutada, et isegi vee peale ei tekkinud virvendust. Ööhelid mängisid alles vaikusega peitust ning ei saanud arugi, et… Jätka lugemist →
Kräsupea oli seal igal hommikul. Eriti meeldisid talle need korrad, kus pimedusest hakkas alguses paistma kergeid pastelseid toone, mis siis aegamööda erksamaks muutusid ning lõpuks tõusva päikese valguses tantsima hakkasid. Oli küll päris külm, aga värvid oma tantsleva energiaga soojendasid… Jätka lugemist →
Me oleme Eestimaal harjunud, et meil on värvilised kevaded oma tärkava loodusega, sillerdavad suved lillemeres aasadega ning kirjud sügised värviliste lehtedega. Aga tegelikult on ka talved värvilised. Tuleb vaid osata vaadata.
Jagatud mure on väiksem ning jagatud rõõm on alati suurem. Sellepärast tulebki sellist momenti, kus kohtuvad värvid ja soojust ja emotsioonid, koos nautida, nagu need kolm sõpra siin järvejääl.
Infrpuna fotograafia on põnev seetõttu, et inimsilm ei näe infrapuna valgust. Seetõttu selliselt tehtud fotod näevad välja hoopis teistsugused, kui meie oleme harjunud maailma nägema. Siin on foto Kadriorust
On hommikuid, kus jalutades merejääle tekib tunne, et kõik on külmunud – värvid ja vesi ja isegi tuul.
Üle kallaste voolanud Keila jõgi.Jõe säng oma kurvidega on pildilt isegi leitav.
Maitse üle ei vaielda vaid kakeldakse. Minule meeldib selgelt toorem või medium veisefilee. Samas tean mitmeid inimesi, kes ei taha punasest jälgegi näha. Kuidas teha kodusel teel hõrku veisefileed, mis on täpselt soovitud küpsusastmel? Mina kasutan selleks jällegi sous vide… Jätka lugemist →
Voolav vesi loeb luuletust, värvid maalivad kunsti ja kergelt liikuv tuul köidab need kokku muinasjutuks. Foto tehtud 02.10.18 Nõmmeveskil
Kõik, kes on Itaalias käinud, on kindlasti maitsnud ka sealset pizzat. Enamasti tähendab see seda, et teie arusaamad heast pizzast omandavad täiesti uue sisu. Küll oleks hea, kui saaks ise kodus ka midagi sarnast teha. Tegelikult on võimalik kodus tehagi… Jätka lugemist →
Erinevalt eelnevatest kotkapiltidest, mida olen siia pannud, on see tehtud loomaaias. Sellegipoolest on minu jaoks selles pildis sellist teatavat ürgset jõudu. Sellist tunnet, mis korraks põlvist läbi käib ja judina seljal liikuma paneb. Minu jaoks on selles portrees sees nii… Jätka lugemist →
Hetkel, mil kapp seinast eemale nihutati avanes selle tagant värav Narniasse. Oli selgelt tunda, kuidas avausest sisse paistev muinasjutu maailm sind endasse imeb ning kaugelt eemalt kostsid juba hõiked ja hüüded, mida seal liikuvad veidrad olendid tekitasid. Foto on tehtud… Jätka lugemist →
Kui õhtu hämardus, hakkas Tamm alati teavasse vaatama. Ta soovis lugeda kokku kõik säravad tähed. Alustas ta alati hoogsalt, kuid olles juba mõnda aega loendanud, hakkas vaikselt tukk peale tulema. Ja nii see läkski. Igal õhtul. Jõudes kuhugi poolele maale… Jätka lugemist →
Järgne tähtedele, need näitavad teed, viivad muinasjuttudesse ja huvitavate tegelasteni. Foto tehtud Keila Joal
Alguses oli kõik roheline ja must. Seejärel kasteti pintsel valgesse helkivasse värvipotti ning kaeti roheline sädelusega. Pisikesed helkivad sädemed hüplesid ringi ja sütitasid taeva. See muutus alguses kollaksk punakaks ja siis muutudes aina heledamaks lõi lillakas punasena helendama. Oli kohe… Jätka lugemist →
Üksik majakas uitamas soojas suveõhtus omapäi, nautimas vaikust, mida ümbritsev udu pakkus ja sättimas mõtteid, mida kiire päev oli pähe toonud. Kas mõeldes sellele, ei tule sama meeleolu endalegi kuskilt minevikust meelde. Suvepäevad olid erakordselt soojad ning samas oli tuul… Jätka lugemist →
Kui keegi tahab teada,mis tunne on, kui aeg seisma jääb, siis tuleb minna tõeliselt udusel sügishommikul enne päikesetõusu mere äärde ja istuda sinna vaikselt ootama. Ühel hetkel hakkab pimedus vaikselt taanduma ning kergelt udu valgust läbi kumama. Ja siis ühel… Jätka lugemist →
Kuigi juba ammu kostus kutse unenägude maale, tahtsid nad lihtsalt nii väga näha viimaseid päikesekiiri pressimas läbi aina tiheneva udu. Nad tahtsid näha lahkuva päikesevalguse naeratusena pilvedelt maale peegelduvaid rõõmasaid värve ja kuulda seda vaikset häält, mida see värviline naeratus… Jätka lugemist →
Päikeseloojangu oranž on alati mõnusat meeleolu loov. See on nagu looduse poolt õhtusse pakutud rahusti, mis päeva peale kogunenud rutu kenasti maha silub. Violetsed õied, mis, on tikitud oranžile päikeseloojangule teevad selle aga täiuslikuks.
© 2026 Aivo Oblikas — Ehitatud WordPress platvormile
Teema autor Anders Noren — Üles ↑
