Kui puud on juba lehtedest pooltühjaks langenud, kuid maad kattev vaip on veel kergelt kollakas, siis see on nagu nukker järelhüüe lahkuvale värvilisele sügisele, mille möödumist üle pea kihutavad pilved helkides päikeseloojangus veel võimendavad. Tammed on nagu suured hiiglased, kes… Jätka lugemist →
Kuskil salapärases paigas on üks jõgi, mis voolab välja kuldsest südamest, võttes sealt kaasa kõik positiivsed mõtted ja elurõõmu, kihutades mööda maad edasi jaotab selle kõigile, kes seda vajavad. Kas pole sellised paigad just need, kus saabki ennast elujõu ja… Jätka lugemist →
Sulgedes silmad lendasid need luiged nagu unenäos aeglaselt tiibu lehvitades sinna kuhugi kaugele. Oli sedavõrd vaikne, et luikede tiibade liigutused kostusid haldjalikult läbi õhu.Taustal liikusid kergelt kollased kaselehed ning oli tunda esimest kargemat põhjatuult, mis õhus üksikuid lumehelbeid lennutas. Need… Jätka lugemist →
Kas poleks mõnus ärgata magamiskotis keset koristatud viljapõldu ümberingi hõljumas mõnus põhu ja vilja lõhn, näha päikest ülesse sirutumas ning kergelt sooja ja valgust andmas läbi tiheda ja värske hõnguga uduvaiba? Lihtsalt pikutada. Kuhugi pole kiiret ning vaadata kuidas see… Jätka lugemist →
Vahest on nii, et kõnnid omades mõtetes ja ruttad igapäeva kiirust joosta ning siis järsku miski äratab sind sellest ülesse ja paneb ringi vaatama ning siis sa märkadki, et sul on võimalus korraks heita pilk romantilisse armastusfilmi, mis kuskil seal… Jätka lugemist →
Päike hiilis udust välja hästi vaikselt ja ettevaatlikult lootes näha vee kohal hõljuvat maagiat ning lahkuvaid ööhelisid. Ta suutis ennast nii vaikselt välja nihutada, et isegi vee peale ei tekkinud virvendust. Ööhelid mängisid alles vaikusega peitust ning ei saanud arugi, et… Jätka lugemist →
Voolav vesi loeb luuletust, värvid maalivad kunsti ja kergelt liikuv tuul köidab need kokku muinasjutuks. Foto tehtud 02.10.18 Nõmmeveskil
Alguses oli kõik roheline ja must. Seejärel kasteti pintsel valgesse helkivasse värvipotti ning kaeti roheline sädelusega. Pisikesed helkivad sädemed hüplesid ringi ja sütitasid taeva. See muutus alguses kollaksk punakaks ja siis muutudes aina heledamaks lõi lillakas punasena helendama. Oli kohe… Jätka lugemist →
Kui keegi tahab teada,mis tunne on, kui aeg seisma jääb, siis tuleb minna tõeliselt udusel sügishommikul enne päikesetõusu mere äärde ja istuda sinna vaikselt ootama. Ühel hetkel hakkab pimedus vaikselt taanduma ning kergelt udu valgust läbi kumama. Ja siis ühel… Jätka lugemist →
Täiesti imeline ja ainulaadne paik Eestimaal. Astud väravast sisse, võtad istet puupingil ja kuulad vaikust. Vahest langeb vaikse sahinaga allapoole mõni värviline sügisleht, mis vaid oma liikumisega kaunistab ajatut vaikust.
See foto on nagu elu. Osad näevad siin värve, teised vaid tumedaid varje; ühed näevad vihma, teised kohatist selget taevast ja päikest; osad taas ilma halvenemist, teised vastupidi selle lõppemist. Ja siis kõige selle keskel seisavad isikud, kes säravad kõige… Jätka lugemist →
Lago di Fusine on imeline paik Itaalias Austria ja Sloveenia piiri ääres. Keset Alpi mäestikku asuvad ilusad rohelise veega järved, mida ümbritseb kaunis mets ja mäed. Eriti sügisel, kui lehed hakkavad puudel värvi muutma on rohelise järve ja värviliste puude… Jätka lugemist →
© 2024 Aivo Oblikas — Ehitatud WordPress platvormile
Teema autor Anders Noren — Üles ↑